Riisipere mõisa peahoonet peetakse Eesti klassitsismi tippteoseks. Minu töö kujutab hoone esifassaadi, keskendudes peamiselt sammastele.

Mõisahoone aknad peegeldavad Ezgéne Delacroix maalitud Prantsuse revulutsiooni tseeni, Riigikogu hoone ees toimuvat protesti j avalget lippu. Nad kokku räägivad loo rahvavõimust ja riigivõimu habrasusest.

Graffiti sammaste peal peidab endaga sõnumeid nii sõjast ja vandenõuteooriatest kui ka hoiatustest. Tänapäeva kunstiideaalid on muutunud ja tahtsin seda peegeldada oma töös. Nii graffiti kui ka lagunev lagi annavad endaga edasi tänapäeva reaalsust mõisahoonetest, mis on unarlusse jäätud.

Friisile kujutatud 10 tunnine kell, mis võeti kasutusele, et eristada ennast monarhiast peale revulutsiooni ning lihtsustada ajaga seonduvat matemaatikat. See muutus Prantsusmaal hetkeks klassitsistlikul perioodil standardiks. Kell tõi ka esile elustiilimuutuse, kus inimesed hakkasid kella järgi elama. Karniisi kaunistavad Antonio Canova skulptuurid, mis toovad veelgi esile sümeetria ja korrektsuse.