Ehitatud 19. sajandil mõisakompleksi kuulunud majandushoone. Majandushooned hõlmasid erinevaid ruume, kus hoiti ja töödeldi erinevaid põllumajandussaadusi, loomakarja ja muid materjale.

Pärit 19. sajandi I poolest, ümber ehitatud umbes 1920ndatel. Talli- ja tõllakuuri kasutati transpordivahendite hoiustamiseks ja ülevalhoidmiseks. Peale hobuste elas tallis ka hobusekarjatajad, kutsarid ja tallipoisid.

Pärit 19. sajandist. Töökoda tegeles hoonete, mööbli, tööriistade, ehete, relvade hoolduse ja remondiga.

Foto: Peeter Nork

Pärit 19. sajandist. Tegemist on mõisa jääkeldriga, millel on kolm sissepääsu. Keldrit kasutati, et hoiustada ja säilitada kauemaks ajaks mõisa toite ja jooke. Mõisakeldris säilis tooraine ja muu toidukraam pikkaega tänu jõgedelt ja järvedelt toodud jääle ning heale temperatuuihoidvusele.

Foto: Peeter Nork

19. sajandi I pool. Mõisadel olid pargid, et suurendada mõisnike sotsiaalset prestiiži ja et mõis oleks esteetiliselt ilus. Praegu on mõisapark kujundatud inglise stiilis, mida iseloomustab loodusläheduse taotluslikkus.

Foto: Peeter Nork

Pärit 19. sajandi II poolest. Palmimaja kasutati eksootiliste taimede eksponeerimiseks, näitas kultuuri huvi ja oli ka staatuse sümbol.

Hoone pärist 19. sajandist, lisaks ait kuivati funktsioonile oli eeldatavasti kasutusel ka viinavabrikuna kuna hoonel on korsten.